Malta

Pealinn: Valleta, u 9000 elanikku

Rahvaarv: u 400 000 elanikku

Keel
Ametlikke riigikeeli on kaks – malta ja inglise keel. Palju räägitakse ka itaalia keelt.

Pindala: 316 km²

Riigikord: vabariik

Usk: rooma-katoliku

Ajavahe: Maltal on kell üks tund Eesti ajast taga

Vahemaad Valletast:
Gzira 4 km
Sliema 5 km
St. Julians 8 km
Bugibba u 20 km
Mellieha u 30 km

Malta saarestik

Malta saarestik asub kesk Vahemerd, 93 km kaugusel Sitsiilast ning 288 km kaugusel Aafrika põhjarannikust. Saarestik koosneb seitsmest saarest, millest 3 suuremat on asustatud. Malta on saartest suurim (u 246 km2) ning enam linnastunud ja rahvusvahelisema hõnguga kui naabersaared. Malta on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike, siin elab 1309 inimest km2-l. Eriti tihedalt on asustatud Malta saare idaosa. Suuruselt teine saar Gozo on lopsakama taimestikuga ning palju rahulikum. Saare rannikualadel on piltilusaid helesinise vee ja järskude kaljuseintega lahesoppe. Kolmas asustatud saar Comino on samuti rahulik saareke, kus on vaid üks hotell. Kohe Comino kõrval paikneb asustamata Cominotto. Kahe saare vahelisele alale moodustub kanal, mida kirgassinise ja kristallselge vee poolest kutsutakse Helesiniseks Laguuniks.

Elekter
240 V. Pistikupesad on erinevad Eestis kasutatavatest, adaptereid saab laenutada hotellidest või osta supermarketitest, hind u 2 eur.

Raha ja krediitkaardid
Kehtiv rahaühik on euro. 1 € = u 15,65 EEK. Eurosid saab osta Eestis. Eesti kroone kohapeal ei vahetata. Krediitkaardid, nagu Visa, EuroMaster ja American Express, on laialt kasutusel pealinnas ja puhkekeskustes. Väiksemates asulates ja külapoodides eelistatakse enamasti sularaha.

Pangad on avatud erinevatel aegadel. Näiteks HSBC pank on avatud E – R 08.30 – 12.45, L kl 08.30 – 12.00, Bank of Valletta ( BOV ) E – R kl 8.30 – 14.00 ja L kl 08.30 – 12.00. Vallettas ja Sliemas on mõned pangakontorid avatud ka õhtupoolikul kl 15.00 – 18.00. Sularahaautomaatidest on võimalik krediit- ja deebetkaartidega välja võtta sularaha ( EUR ).

Post: Malta peapostkontor paikneb Valletta keskuses Castille Square väljakul. Harukontorid on Sliemas Manoel Dimech tn-l ja St. Juliansis St. Andrew ´s ristmikul. Avatud esmaspäevast reedeni 07.45 – 12.45. Postkaardid võib jätta hotelli vastuvõtuletti, punastesse postkastidesse tänaval või postkontorisse. Postmark Eestisse ja Euroopasse maksab 0,37 eurot. Marke saab osta ka suveniiripoodidest.

Helistamine: Kui helistate oma mobiiltelefonidelt Eesti numbritele, siis valige +372 ja telefoninumber. Kohalikule Malta numbrile helistades ei ole riigi koodi vaja ette valida. Hotellist helistamine on tavaliselt kallim. Helistamine mobiililt EL riikidesse maksab sõltuvalt operaatorist ja kohalikust võrgust u 8 EEK/min, tagasihelistamisteenus u 8 EEK/min, vastuvõetav kõne u 3.50 EEK/min, sõnumi saatmine u 2 EEK/min. Täpsemat infot vaata oma mobiilioperaatori koduleheküljelt!

Turismiinfo: Malta turismiinfo asub Valletta värava juures, Freedom Square (väljaku) paremal poolel, aadress Auberge D `Italie, Merchants Street. Avatud E – L kl 09.00 – 17.30 ja pühapäeviti ning pühade ajal kl 09.00 – 13.00. Malta turismiameti kodulehekülg: www.visitmalta.com

Siesta: Vahemere piirkonnale omaselt veedetakse ka Maltal siestat. Kauplused ja apteegid on avatud kl 09.00 – 13.00 ja 16.00 – 19.00. Sliemas võivad osad suuremad ärid olla avatud ka siesta ajal. Vallettas on sel ajal avatud ainult suveniiripoed.

Pühad
Rahvuslike ja religioossete pühade ajal on kauplused, pangad ja muuseumid suletud.
01.01. Uus aasta
10.02. Pauluse Malta rannikule randumise mälestuspäev
19.03. Püha Joosepi päev
31.03. Vabaduse päev, Briti armee lahkus lõplikult Maltalt (1979).
02.04. Suur Reede
04.04. Ülestõusmispüha
01.05. Tööpüha
07.06. Sette Giugno, 1919 rahvaülestõusu mälestuspäev
29.06. L-Imnarja, Pühakute Peetruse ja Pauluse püha
15.08. Santa Marija, Neitsi Maarja Taevasseminemise päev
08.09. Il-Vitorja, Võidupäev
21.09. Iseseisvuspäev, Malta iseseisvus 1964
8.12. Neitsi Maarja patutu eostamise päev
13.12. Vabariigi päev
25.12. Jõulupäev

Söök ja jook
Malta köök on saanud mõjutusi saart eri aegadel asustanud rahvastelt. Kasutatakse palju kala ning köögivilju. Väga maitsev on kohalik kitsepiimajuust Gbenja. Malta köögi lahutamatuks osaks on täidetud suvekõrvitsad ning tomatid ja tummised köögiviljasupid. Süüakse ka palju küülikuliha – tavaliselt hautatakse seda punaveinis ning serveeritakse koos kartulite ja salatiga. Maltal valmistati veini juba mitu tuhat aastat tagasi. Tänapäeval tulevad kvaliteetseimad veinid Delicata veinimõisast – nt poolkuiv roosa vahuvein Gellewza. Gozol valmistatakse sidrunilikööri Limoncellat. Roosa liköör Bajtra on valmistatud kaktuseviinast. Heatasemelisi ja hubaseid restorane leiab eriti just St.Juliansis ja Vallettas.

Rannad
Suur osa Malta rannikust on kaljune. Ujuma pääseb mööda kaljudele paigaldatud treppe. Parimad liivarannad asuvad saare põhjaosas – Meliha Bay, Golden Bay. Ka St Julianis on väike liivarand.

Transport
Kohalik liinibussivõrk katab kogu saart ning sümpaatsete vanaaegsete bussidega liiklemine on soodne. Nt pilet St Juliansist või Sliemast Valletasse maksab vaid 50 eurosenti. Pileti saab osta bussist, Valletta ja Buggiba bussijaamast või Sliema sadamast.Samuti on võimalik osta soodsaid päevapileteid, nt . 1 – päeva pilet maksab 3,49 Eur.Taksosõit on suhteliselt kallis ning hinnas tuleks kokku leppida juba enne sõidu alustamist. Sliemast Valletasse pääseb ka laevaga, hind u 1 eur. Malta Cirkewwast on laevaühendus Gozo Mgarri sadamaga. Mgarrist saab liinibussiga Gozo pealinna Victoriasse. Ka Malta ja Gozo vahel asuvale Comino saarekesele pääseb laevaga. Maltalt on laevaühendus ka Sitsiiliaga. Laevad sõidavad Catanina ja Pozallo sadamatesse ning sõit kestab u 1,5 tundi.

Ööelu
Valletas veedetakse õhtuid hubastes restoranides ja baarides. Nooruslik ööelukeskus on St. Julians ning selle kõrval asuv Paceville. Populaarsed baarid on näiteks The Dubliner Irish Pub ja Gigi’s St. Juliansis ning ööklubid 7 Rooms ning Axis/Matrix Pacevilles. Saarel on ka mõned kasiinod, nt St.Juliansis paiknev Dragonara Palace.

Vee-ja teemapargid

Mediterraneo Marine Park – mereloomade park, kus mitu korda päevas toimuvad delfiinide ja merilõvide ning ka papagoide showd. Näha saab ka mitmesuguseid roomajaid. Võimalik ujuda koos delfiinidega (lisatasu).
Pilet täiskasvanuile maksab 15.50 eur ja lastele (4 – 14 a) ning seenioritele (üle 60 a) 13 eur.
Delfiinidega ujumine – 120 eur. Vt: www.mediterraneo.com.mt

Splash and Fun Park – Mediterraneo Marine Parki kõrval paiknev Malta suurim veepark.
Pilet täiskasvanuile 18 eur ja lastele (3-12 a) ja seenioritele (üle 60 a)10 eur. Vt: www.splashandfun.com.mt

Merelooma- ja veeparki müüakse pileteid ka komplektis, hind täiskasvanuile 22 eur, lastele (3-12 a) ja seenioritele 15 eur.

Popeye Village – 1979.a toimusid Maltal tuntud multifilmisarja Popeye (Kipperi-Kalle) põhjal loodud mängufilmi võtted, mille peaosas mängis Robin Williams. Võtete tarvis ehitati maalilisse lahesoppi terve küla, kus tänapäeval töötab vahva teemapark. Siin leiavad tegevust nii suured kui väiksed puhkajad – korraldatakse meresõite, mitmesuguseid etendusi ning palju muud meelelahutust.
Pilet täiskasvanuile maksab 9.50 eur ning lastele (4-14 a) 7.50. www.popeyemalta.com

Huvitavad paigad

Valletta
15.saj alguses Maltale saabunud Johanniitide Ordu pani aluse saare õitsengule, arendades hoogsalt kohalikku kaubandust ja äritegevust. Türklaste rünnakute kaitseks ehitati kindluslinn Valletta. Ordu Suurmeistri J.P. de Valette järgi nime saanud linn on ehitatud džentelmenidelt džentelmenidele, sest Euroopa parimatest peredest pärit ordurüütlid lubasid endale ka parimatest parimate meistrite teenuseid. Sellest annavad tunnistust uhked kindlused ja paleed ning lugematutesse muuseumitesse ja kirikutesse kogutud arvukad kunstiväärtused. Näiteks püha Johannese katedraalis paiknev kuulsa Itaalia kunstniku Caravaggio maal Ristija Johannese hukkamisest. Kunagises Suurmeistri palees asub tänapäeval Malta Presidendi Kantselei. Valletta kitsastel tänavatel leidub rohkelt käsitöö-, antiik- ja ehtekauplusi, peatänavaile (Republic Street ja Merchants Street) on aga koondunud hulgaliselt põnevaid butiike.

Gozo
Gozo on Malta järel suuruselt teine saar, mida tuntakse ka Kalypso nime all. Homerose „Odüsseia“ jutustab Odüsseuse 7-aastasest vangistusest nümf Kalypso juures, mis olevat aset leidnud justnimelt sellel saarel, Ramla Bay äärses liivakoopas. Gozo erineb Maltast nii maastiku kui elurütmi poolest, olles rohelisem ja rahulikum. Saare künklik maastik ja muljetavaldav rannajoon meelitavad retkedele kaljustesse lahesoppidesse ning punase liivaga randadele, samuti purjetama, sukelduma või kalastama. Gozot peetakse üheks Vahemere parimaks sukeldumiskohaks. Saarel on hulgaliselt nii ajaloolisi kui looduslikke vaatamisväärsusi. Kõik teed viivad Gozo pealinna Victoriasse, mida kohalikud kutsuvad ajaloolise nimega Rabat. Linna ümbritsev kindlus Cittadella kerkib järsult kaljusest pinnasest ning seda on näha igast saare punktist. Mõnus on linnakese kitsastel tänavatel jalutada või peaväljakul jalgu puhata ning saareelanike igapäevaseid toimetusi jälgida.

Blue Grotto
Samanimelise Kapri saare groti järgi nime saanud merekoopad paiknevad Malta edelosas. Merelainete poolt rannakaljudesse uuristatud koopiad on kokku 6, kuid Malta kroonijuveelide hulka kuuluv Blue Grotto ehk helesinine grott on neist kõige suurem ja imposantsem. Siinse merevee muudab koobaltsiniseks valge liivaga merepõhi, milles kumavad luminestsents – toonides korallid. Koopaseinad aga küütlevad erinevatest mineraalidest tingituna oranžides, lillades ja rohelistes varjundites. Laevad sisenevad looduslikku merekoopasse ülikõrge kaljuvõlvi alt. Tihti on sellel kaljusel rannikualal lained nii kõrged, et laevaga sinna ei pääsegi.

Mdina
Malta ajalooline pealinn Mdina kõrgub mäetipus, otse saare südames. Arvatavasti u 1000 a e Kr foiniiklaste poolt rajatud linna nimi pärineb araablastelt (Medina), kuigi erinevatel ajastutel on nimesid olnud teisigi. Kõige paremini iseloomustab seda aristokraatlikku linna ehk keskaegne nimetus Citta’ Notabile ehk aadlilinn. Alates 12-st sajandist resideerisid siin Normanni, Sitsiilia ja Hispaania aadlipered ja nende järeltulijad. Keskaegse Mdina kitsastel tänavatel jalutades võib imetleda saare parimaid romaani ja barokkarhitektuuri näiteid. Külastamisväärne on 11. sajandil ehitatud ja pärast purustavat maavärinat 17. saj lõpus taas ülesehitatud Katedraal ning keskaegne Palazzo Falzon. Bastionist avaneb suurepärane panoraamvaade pea kogu Malta saarele. Mdina on justkui ajamasin, mis meid möödunud epohhidesse tagasi viib. Mdina on tuntud ka Vaikse linna nime all, sest õhtuhämaruses tänavavalgustuse süttides jääb linn inimtühjaks.

Malta ja Gozo megaliit-templid
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad kivitemplid on palju vanemad kui Egiptuse püramiidid või Stonehenge kivirahnud Lõuna-Inglismaal. Malta ja Gozo saarel on kokku 7 eelajaloolist templit. Vanim tempel on Gozo saarel paiknev Ggantija templikompleks, mis pärineb pronksiajast, u 3600 a e Kr. Kahest templist koosneva kompleksi nimi tuleneb müüdist, mille kohaselt olevat hiiglaslikest kivirahnudest e megaliitidest ehitatud hooned püstitatud gigantide poolt. Ja on ka põhjust, sest paiguti ulatuvad templimüürid kuni 6 m kõrgusele. Malta saarel paiknev Hagar Qim’ i tempel on unikaalne arhitektuuriline meistriteos, dekoreeritud vulkaanilisest klaasist ja ränikivist nikerdatud jumalannade ja loomade kujutistega.