Kreeka

Kreeka üldinfo:

Ametlik nimi
Kreeka Vabariik, kreeka keeles Elliniki Dhimokratia (lüh. Ellada või Ellas)

Pealinn
Ateena, elanikke umbes 3,2 miljonit

Riigikord
Parlamentaarne vabariik

Pindala
131 940 km2 (koos saartega)

Rahvaarv
10,7 miljonit

Usk
Kreeka õigeusk

Ajavahe
Eestiga sama aeg

Keel
Kreeka keel, kuurortlinnades saab hakkama ka inglise ja saksa keelega.

Riigilipp
Kreeka lipp kinnitati riigilipuna 1822. Lipp koosneb üheksast triibust: (5 sinist ja 4 valget), mis sümboliseerivad 9 silpi kreeka-keelses vabadussõja-aegses sõjahüüdes “vabadus või surm”. Valge sümboliseerib vabadusvõitluse puhtust, valge ristvasakul ülanurgas kreeka õigeusku.

Raha ja krediitkaardid
Kehtiv rahaühik on euro. 1 € = u 15,65 EEK. Eurosid saab osta Eestis. Eesti kroone kohapeal ei vahetata. Krediitkaardid, nagu Visa, EuroMaster ja American Express, on laialt kasutusel pealinnas ja puhkekeskustes. Väiksemates tavernides ja külapoodides eelistatakse reeglina sularaha. Jootraha Kreekas kuulub teenustasu hinna sisse ning jootraha andmine on vabatahtlik. Loomulikult on aga restoranide ja baaride teenindajad väikese meelehea eest tänulikud ning hea teeninduse eest on sobilik jätta jootraha 5-10% arve summast. Paar eurot on kena jätta ka hotelli toateenijale ja ekskursioonidel bussijuhile.

Viisa ja konsulaarinfo
Horizon Traveli suvesihtkohtadest on Eesti kodanikule kuni 3 kuud viisavabad Hispaania, Kreeka, Portugal. Reisida saab nii kehtiva passi kui ka ID-kaardi alusel.

Ka Vene kodanikele (punane pass) ja halli välismaalase passi omanikele on alates 21.12.2007 Schengeni riigid (k.a. meie sihtkohad Hispaania, Kreeka ja Portugal) viisavabad juhul, kui on olemas kas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba.

Rohkem infot Schengeni viisaruumi kohta leiate:
http://www.vm.ee/est/kat_428/9155.html
http://www.vm.ee/est/kat_428/8997.html

Eesti saatkond Kreekas asub:
Messogion Ave. 2-4; Athens Tower, 23rd floor; GR-115 27 Ateena, Kreeka
tel. (30 210) 74 75 660; faks (30 210) 74 75 661;
e-mail: embassy.athens@mfa.ee

Kliima. Kreekas valitseb vahemereline kliima – talv on siin soe ja niiske, suvi kuum ja niiske. Kõige kauem püsivad ilmad soojad Kreeka suurimal saarel Kreetal. Kreeka lõunarannikul saab ujuda aprilli keskpaigast novembrini. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur tõuseb peaaegu terves riigis 40°C-ni. Enamikus Kreeka piirkondades algab vihmaperiood umbes novembri keskel ja lõpeb veebruaris.

Majandus. Kreeka on kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Väliskapital (peamiselt USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia oma) investeeritakse põhiliselt mäendusse, laevaehitusse, keemiatööstusse ja transporti. Tööstustoodang moodustab 30% SKP-st. Kreekal on vähe loodusvarasid. Sellest aspektist vaadatuna on Kreeka Euroopa Liidu vaeseim riik. Kreeka vanimad tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetööstus: kergetööstuskaupadest toodetakse villaseid, puuvillaseid ja sünteetilisi kangaid, samuti vaipu, toiduainetest veini, õli, suhkrut, puuviljakonserve ja mahla. Tähtsamatest kultuuridest võib välja tuua tubaka (eriti kõrge kvaliteediga on Makedoonia ja Traakia tubakas) ja puuvilla, mida kasvatatakse Tessaalia, Makedoonia, Traakia ja Ipeirose tasandikel. Peloponnesose poolsaarel, Kreeka läänerannikul ja lõunapoolsetel saartel kasvatatakse palju viinamarju, tsitruseid (eriti apelsine ja sidruneid) ning oliive. Korintose lahe kaldal ja Kreeta saarel kasvatatakse viinamarju, millest saadakse rosinaid. Kreeka on Hispaania ja Itaalia järel õli tootmise poolest maailmas kolmandal kohal.

Maavarad. Ateena, Ptolemaise ja Florina lähistel,samuti Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, millest suur osa läheb elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja Stratonikeia lähedal ning Egeuse mere saartel kaevandatakse rauamaaki, Makedoonias ja Peloponnesosel leidub püriiti, Halkidiki poolsaarel, Euboial ja Lesbosel magnesiiti, Aliakmonose jõe ja Teeba ääres kroomimaaki, Milose saarel baariumi, Korintose lahe kallastel boksiiti, Peloponnesose poolsaarel, Drama juures ja Androse saarel pisut mangaanimaaki. Egeuse mere saartelt ja Peloponnesose poolsaarelt saadakse marmorit.

Toit. Traditsiooniderikkas kreeka köögis on oluline roll oliividel, feta-juustul, veinil, aedviljadel, mereandidel ja lihal. Nagu enamikus Lõuna-Euroopa maades, on ka Kreekas hommikusöök tagasihoidlik – hommikueineks pakutakse teed, kohvi, mahla, leiba, võid, moosi või mett ning saiakesi. Õhtusöök on siin seevastu väga rikkalik ja toitev. Kreeka rahvustoidud on rasvased ja sisaldavad ohtralt maitseaineid. Rahvustoitude valmistamisel kasutatakse palju lamba- ja vasikaliha. Praadimiseks kasutatakse peaaegu alati üksnes oliiviõli. Populaarsemad kreeka toidud on kreeka salat, naturaalsest jogurtist, küüslaugust, kurgist ja maitsainetest tzadziki kaste, muna ja sidruniga riisisupp (avgolemono), jõekala barbuni, juustuga aedviljasalatid, riisi- ja lihatäidisega praetomatid (domates gemistes), krevetid, merivähid, praetud kaheksajalad (chtapodja), praetud baklažaanid (melitsanes), puding ehk makaronisuflee (pastisio), kalamarjasalat (taramosalata). Kreekas on populaarne meie kapsarullidele sarnane roog, ainult siin keeratakse liha mitte kapsa-, vaid viinamarjalehe sisse. Üks kuulsamaid kreeka rahvustoite on moussaka, mida valmistatakse praetud tallelihast ja baklažaanist – baklažaan tükeldatakse ja praetakse oliiviõlis, seejärel pannakse baklažaanitükid kihiti koos talle hakkliha, sibula, tomatipasta ja maitseainetega nõusse, lihale ja aedviljadele valatakse purustatud juustuga bechameli kaste ning kõik pannakse ahju. Mõnikord asetatakse nõu põhja tükeldatud kartulit. Peale selle armastavad kreeklased mitmesuguseid šašlõkke, praetud kalmaare, külma kohvi (frappe). Meeldejäävat maitseelamust pakuvad ka kreekapärased magusroad, iseäranis mandlite, siirupi ja meega pirukad. Tüüpilisi kreeka rahvustoite saab maitsta tavernides.

Alkohoolsed joogid. Populaarseim alkohoolne jook Kreekas onnoor vein retsina – traditsiooniline kreeka vein, mille valmistamise tavad ulatuvad Homerose aegadesse. Sellesarnast veini ei leidu kusagil maailmas – retsina valmistamiseks kasutatakse männioksi ning kohalikke viinamarjasorte Savatiano ja Rhoditis. Peale selle armastavad kreeklased veega lahjendatud (vesi muudab joogi valgeks) aniisiviina ouzo ning kanget viinamarjaviina rakia. Kreekas toodetavat konjakit Metaxa tuntakse laialt ka mujal.

Ajalugu. Kreekas põimuvad ida ja lääne kultuurid. See Vahemeremaa on demokraatia, kunsti ja olümpiamängude sünnimaa. Riigile on nime Kreeka andnud roomlased. Kreeka pärisnimi on Ellas või Ellada, mille riik on saanud Vana-Kreeka elanike hellenite järgi, kes siin III–II aastatuhandel eKr oma tsivilisatsiooni lõid. Riigi ajaloos võib välja tuua vähemalt kaks kreeka kultuuri õitsenguperioodi: Antiik-Kreeka aeg, mis kestis Vana-Kreeka ühendamiseni Rooma impeeriumiga 146. aastal eKr, ning periood Vana-Rooma lagunemisest Ida- ja Lääne-Rooma impeeriumiks 395. aastal kuni Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lõpliku vallutamiseni türklaste poolt 1453. aastal. Kreeka uus ajalugu algab riigi vabanemisega türgi ikkest 1830. aastal. 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liige.

KASULIK INFO JA NÕUANDED

Elekter. Elektrivõrgu pinge on 220 V, 50 Hz.

Post ja telefon. Kood Kreekasse helistamiseks on 30, Ateenasse helistamiseks 210, Thessalonikisse 2310, Irákleiosse (Kreeta) 2810. Eestisse helistamiseks tuleb valida järgmised numbrid: 07-372 + linna kood + telefoninumber.

Telefoniautomaatidest helistamiseks kasutatakse telefonikaarte väärtusega neli eurot. Telefonikaarte saab soetada kioskitest ja väiksematest kaubanduskeskustest. Postkontorid on esmaspäevast reedeni avatud 8:00–14:00 laupäeviti 8:00–13:30.

Raha. Kreekas on kasutusel euro. Riigis on käibel 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurosed paberrahatähed, samuti 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendised ning 1- ja 2-eurosed mündid. NB! Väga vähe pangaautomaate ja kaardiga maksmise võimalusi!

Pangad. Pangad on Kreekas avatud esmaspäevast reedeni 8:00–14:00, turismihooajal on enamik pangakontoreid avatud ka pealelõunal.

Kauplused. Väikeste erapoodide tööaeg ei ole kindlaks määratud, need on avatud oma äranägemise järgi, harilikult 10:00–22:00. Suured kaubanduskeskused on avatud 21:00-ni. Lõunapaus (kreeka k siesta) algab kell 14:00 või 15:00 ja lõpeb kell 17:00 või 18:00.

Joogivesi.Ärge jooge kraanivett. Nii karboniseeritud kui ka karboniseerimata mineraalvettsaab osta igast baarist, restoranist ja poest.

Jootraha. Hotellides ja restoranides lisatakse arvele jootrahaks 10% summast. Hotelliteenindajatele tuleks jätta peenraha.

Riietus. Suvi on Kreekas palav ja kuiv, seetõttu peaksid riided olema kerged, jalanõud mugavad.Mingeid erilisi ettekirjutusi riietuse osas ei ole. Kõrgema kategooria hotellides on restorani minnes soovitatav pisut pidulikumalt riietuda (meestel pikad püksid ja naistel kleit). Kloostreid külastades peaks keha kaetud olema ei tohi kanda lühikesi pükse ega lühikest seelikut.

Arstiabi. Haiguse või õnnetusjuhtumi korral pöörduge lähimasse arstiabipunkti või kutsuge hotelliadministraatori kaudu arst. Ostke enne reisileminekut tervisekindlustus. Tutvuge hoolikalt oma kindlustuspoliisis esitatud tingimustega ning selgitage välja, milline on kindlustushüvitise maksmise kord (nt millised dokumendid tuleb kindlustusseltsile esitada, kui teil tekib probleeme tervisega ning te peate oma raviarved ise tasuma). Kindlustusseltsid nõuavad osutatud raviteenuste kohta harilikult järgmisi dokumente: diagnoosiga arstitõend, arsti allkirja ja pitsatiga kinnitatud raviteenuste arved, ravimiretseptid ja ravimi ostukviitungid. Raviteenuste kulud hüvitatakse, kui esitate kindlustusseltsile õigeaegselt vajalikud dokumendid.

Vaktsineerimine. Kohustuslikku vaktsineerimist reisijatele ei ole. On soovitatav end A-hepatiidi vastu vaktsineerida. Täiendava teabe saamiseks pöörduge oma perearsti poole. Lisainfot vaktsineerimise kohta saab Lääne Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskusest aadressil Paldiski mnt 62, Tallinn. Info tööpäevadel 9:00-17:00 telefonil 6598 591.

Ettevaatusabinõud. Kandke alati peakatet, päikeseprille ning kasutage päikesekaitsekreeme. Vältige (iseäranis esimestel päevadel) viibimist pikka aega päikese käes, kuna oht kuumarabandust saada on suur. Vältige väga külmade jookide tarbimist – suur temperatuurivahe võib põhjustada külmetushaiguseid ja kõhuhädasid. Raha, väärtesemed ja pass on soovitatav hoida hotelli seifis (lisatasu eest). Passi kaotamisel pöörduge Eesti saatkonda Ateenas.

Pildistamine ja filmimine. Riiklikult tähtsate objektide ja lennujaamade territooriumil on pildistamine ja filmimine keelatud. Pildistamiseks muuseumides ja kirikutes on vajalik eriluba.

Transport. Kreekas on väga hea teedevõrk. Ühistransport sõidab regulaarselt. Kreeka linnaliinibusside pileteid saab osta bussipeatuste kõrval olevatest kioskitest, linnadevaheliste busside piletid tuleb osta bussijuhi käest. Linnades saab sõita ka taksoga. Enamikul taksodest on taksomeetrid. Sõidu hind taksoga sõltub nädalapäevast ja kellaajast, kuid keskmiselt maksab 1 km 1 euro.

Autorent. Auto rentimine üheks ööpäevaks maksab sõltuvalt autost 45–170 eurot. Auto saab rentida vähemalt 21aastane isik, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud juhiluba.

Toll. Kui kaup ei ole soetatud edasimüümise eesmärgil, vaid isikliku kasutamise otstarbel, ei ole Euroopa Liidu riikides reisides riiki sisseveetavale kaubale piiranguid. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või šerrit), 90 l veini, millest kuni 60 l võib olla vahuvein, ning 110 l õlut.

Viisainfo. Eesti Vabariigi kodanikele – viisavaba, on õigus siseneda nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel.

Riigi eripärad. Kreekas on ühte sulandunud lääne ja ida kultuur. Ajaloohõngulist Kreekat peetakse lääne tsivilisatsiooni hälliks, kust on pärit demokraatia, filosoofia, dramaturgia, kunst, olümpiamängud. VII sajandil eKr lõid hellenid tähestiku, mis sai hiljem aluseks kõikide Euroopa keelte tähestikele. Kreeka keel on üks vanemaid keeli Euroopas, selles on säilinud palju elemente Homerose ajast. Antiikse Kreekaga seostatakse esimesi teadaolevaid entsoklüpeediaid.

Kreekas asub kolm maailmaimet seitsmest: jumalanna Artemise tempel ning jumalate Zeusi ja Heliose skulptuurid.

1896. aastal toimusid Ateenas esimesed tänapäeva olümpiamängud, milles osales 311 meest, kuid mitte ainsatki naist.

Kreeka rannajoon (13 676 km) on pikim Euroopas. Umbes kaheksandik riigi territooriumist on mägine. Kreekas asub ainulaadne Korintose kanal, mis on rajatud mitte tasasele alale, vaid kaljusesse paika.

Kreekas sõltub hotelli kategooria hoone asukohast, hotellis pakutavate teenuste hulgast ja kvaliteedist, toa suurusest ja selle sisustusest. Mõnikord võivad aga sama kategooria hotellid üksteisest modernsuse, sisustuse ning pakutavate teenuste hulga ja kvaliteedi poolest erineda. Kuurordi keskel asuvatel hotellidel on harilikult väiksem territoorium ja pisemad basseinid kui kesklinnast kaugemal paiknevatel sama kategooria hotellidel. Kuna kuurortide keskel on hulgaliselt poode, taverne, kohvikuid, ööklubisid ja muid meelelahutuspaikasid, kus lõbu jätkub hommikuni, soovitame sellistes piirkondades asuvaid hotelle eelkõige aktiivset ööelu armastavatele inimestele.

Kreekas leidub rohkelt bangalotüüpi hotelle ehk territooriumil laiali paiknevaid väikeseid maju, mille igal toal on eraldi sissekäik.

Kreeka hotellide (nii madala kui ka kõrge kategooria) tubades leidub ainulaadse konstruktsiooniga mööbliesemeid (voodid, lauad, kapid jmt), mis on kinnitatud toa põranda külge. Sellised mööbliesemed on harilikult välja raiutud kivist või valatud muust ehitusmaterjalist. Selliste mööbliesemete liigutamine on keelatud.

Kliendi seisukohalt vaadates on suurem osa Kreeka hotellipersonalist passiivne ega püüa külastajatele liigselt tähelepanu pöörata või nende vastu teeseldult sõbralik olla. Hotellipersonal peab au sees klientide privaatsust ega püüa külastajaid liigsete eeskirjadega koormata.

Rahva eripärad. Kreeklased on lõbus, külalislahke, temperamentne ja väga emotsionaalne rahvas. Kreeklased on niivõrd külalislahked, et vahel võib nende lahkus suisa koormav olla. Kreeka elanikud armastavad elegantselt riietuda, seetõttu ei hoia nad moodsate ja kallite riiete ning jalanõude pealt raha kokku. Samuti ei ole selle maa rahval kombeks kohvikutes või tavernides istumise pealt säästa. Kella üheksa paiku õhtul läheb siin valla ööelu, peaaegu kõik linnaelanikud tulevad kodudest välja tänavatele, kohvikutesse ja restoranidesse – ühed tulevad juttu rääkima, teised buzukimuusikat kuulama, kolmandad sirtakit tantsima.

Kreeklaste jaoks on suurimad väärtused tarkus, vabadus, armastus mere vastu, lähedased suhted perega. Kreeklased on ülimalt jutukad ja energilised inimesed, kes paistavad silma näitlejameisterlikkuse poolest – nad armastavad ülevalt ja pateetiliselt kõneleda. Tundelisust kasutavad kreeklased kui relva. Kreeklased armastavad tõeliselt palju rääkida – taksosse istudes olge valmis ära kuulama kõiki maailma uudiseid või taksojuhi terve elulugu. Kreeklastega juttu vestes on targem Küprost mitte mainida ja türklasi mitte kiita.

Palava ilma tõttu suvel on kreeklastel kujunenud iseäralik komme: kell 15–18 ei ole viisakas kellelegi helistada ega kellegagi kohtumisi kokku leppida. Neil lõõsatundidel lasevad kreeklased leiba luusse.

Huvitav teada. Kreekaskeeb elu aasta ringi ja pidudest ei tule siin kunagi puudus – lisaks traditsioonilistele kultuuriüritustele ja religioossetele pidustustele korraldatakse sel maal rohkelt erinevaid festivale. Pidustused on siin sageli seotud veinivalmistamisega. Pidudel ei saa üle ega ümber rahvatantsudest ja -lauludest ning uhketest peolaudadest, kust tava kohaselt ei puudu kunagi lambaliha. Suvel, juuni keskpaigast kuni septembrini peetakse siin vanade kreeklaste festivali, mis meelitab ligi väga palju külastajaid, kes saavad nautida etendusi antiiksetes teatrites ja lustida lõpututes pillerkaarides.

Kuna Kreeka on kuulus oma oliiviõli ja ravimtaimede poolest, viivad paljud külastajad siit kingiks kaasa oliiviõli ja mitmesuguseid taimi alates punest kuni kõikidest haigustest jagu saava diktamnuseni.

Kõik Kreeka regioonid toodavad oma veine – nii valgeid, punaseid kui ka roosasid. Turistidel tasub proovida omapärast männimaitselist veini retsinat. Peale selle väärivad kindlasti maitsmist külm kohv frappe ja salatikaste tzatziki, mida leidub igas hotellis. Tzatziki maitseaineid kaasa ostes saate kodus korraldada omapärase kreeka õhtu.

Kreekas on kombeks võõra inimese tundmaõppimiseks ta tantsima kutsuda. Kui soovite selle maa kultuuriga süviti tutvuda, tuleb kindlasti kreeka muusikat ja tantse lähemalt uurida.

Nagu teisteski Vahemeremaades, on ka Kreekas elutempo aeglane. Kreeklaste ellusuhtumist iseloomustavad sõnad „sega sega“ (‘tasapisi, aeglaselt’), mistõttu kreeklased iga kord kohtumistele hilinevad, ent alati siiralt vabandavad ja veenvalt hilinemise põhjust selgitavad. Kui kreeklased ägedasse vaidlushoogu satuvad, kaotavad nad ajataju.

See Balkanimaa on teiste Euroopa riikide kõrval eriline järgmiste seikade poolest: Kreekal on suurim kaubalaevastik, sel maal suitsetatakse päevas enim sigarette (seitse sigaretti ühe elaniku kohta), Kreeka hümnil on koguni 158 eri versiooni ning Kreeka on Euroopa Liidu kõige emotsionaalsemalt ja kärarikkamalt sõna võttev liikmesriik. Kreeklased hakkasid esimestena Euroopas kandma püksirihma ja rinnahoidjat.

VAATAMISVÄÄRSUSED

Kreetal tasub külastada Knossose paleed ja arheoloogiamuuseumi Heraklionis, mis pajatab Euroopa iidseimast, 2000 aastat eKr eksisteerinud tsivilisatsioonist. Peale selle väärib vaatamist Spinalonga saar, mis oli kunagi veneetslaste kindluspunkt ja viimane leeprahaigete saar Kreekas. Meeldivaid elamusi pakub jalutuskäik Euroopa pikimas Samaria mäekurus ning laevareis Santorinile – ühele maailma kaunimatest ja ainulaadsematest saartest.

Halkidiki poolsaarel on teil suurepärane võimalus näha Kreeka pealinna Ateenat, külastada 300 m kõrgusele järskude kaljutippude otsa ehitatud Meteora kloostreid Kalambakas, käia Kreeka kõrgeimal, jumalate koduks peetaval mäel Olümposel ning sõita laevaga ümber Athose mäe, mille kohta liigub palju legende ja millel elavad tänapäevani üksnes mungad ja erakud.

Rhodosel tasub teha jalutuskäik saare pealinnas Rhodoses, mis kujutab endast Euroopa suurimat keskaegset linna, kus on ajaloohõngu tunda igal sammul. Lisaks sellele väärib külastamist Lindos – üks kolmest antiiklinnast, mis rajati muistse Rhodose riigi loomisel. Lindose akropoli ronimine pakub omamoodi elamust – siinne akropol ei jää ilu poolest kuulsale Ateena akropolisele sugugi alla. Loodushuvilised peaksid külastama Liblikaorgu – idüllilist ja ainulaadset paika, kus juuni keskpaigast kuni septembrini lendleb palju kirjuvärvilisi liblikaid.

KREEKA KÖÖK

Kreeklastele meeldib hästi süüa ning pärast sajanditepikkust eksperimenteerimist on nad jõudnud sinnamaani, et kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kogu maailmas. Kreeka geograafiline asend on olnud põhjuseks, et siinsesse kööki on jõudnud mõjutusi nii idamaadest kui Euroopast ning erinevate köökide segunemisel on tekkinud uusi, huvitavaid ja unikaalseid maitsenüansse. Osa ekslikult tüüpilisteks kreeka roogadeks peetavaid on näiteks pärit hoopiski Türgist – souvlaki, döner-kebab, magustoitudest baklava.

Kreeklased oskavad nautida sööki ja jooki ja nende komme istuda tundide kaupa hilises õhtusöögilauas on lausa legendaarne. Söömine on kreeklaste jaoks loomulik osa igapäevasest suhtlemisest oma lähedaste, sõprade või külalistega. Õhtust lähevad kreeklased sööma reeglina mitte enne kella üheksat ja õhtusöögid venivad tihtipeale sügavasse öösse.

Kreeka köögis on oluline osa oliividel, sidrunil, tomatitel, pähklitel ja loomulikult viinamarjadel. Oliive kasvab Kreekas mitut erinevat sorti ning neid kasutatakse ohtralt nii salatites kui ka mitmetes liha- ja kalaroogades. Liharoogade valmistamisel kasutatakse palju tomatit. Tomatit sisaldavad ka erinevad salatid, mida serveeritakse oliiviõli ja punase veini äädikaga. Viinamarju söövad kreeklased küll palju, ent ka viinamarjalehtedel on oluline koht kreeka köögis – neid kasutatakse erinevate täidistega suupistete valmistamiseks.

Kreeka köögis kasutatakse palju lambaliha. Maitseainetest kasutatakse palju oreganot ja rosmariini, basiilikut, peterselli, piparmünti, tilli, ja muidugimõista sibulat ja küüslauku.

Kreeka köögis auväärsel kohal on ka mereannid. Kala serveeritakse tavaliselt tervelt koos pea ja sabaga grillitult. Kala maitsestatakse maitsetaimede, oliiviõli ning sirunimahlaga. Kreekas süüakse palju ka krevette, kaheksajalga ning kalmaari.

Kreeka köögis ei saa muidugi ei üle ega ümber juustust. Kõigile tuttav on kindlasti valkjas mureda konsistentsiga feta-juust, mida valmistatakse kitsepiimast ning mida kasutatakse salatites, süüakse saia peal või grillitakse kas viinamarjalehtedes või lihtsalt fooliumis. Teine tuntud juustusort Kreekas on Kefalotiri, mis on kõvem ja tänu sellele annab teda riivida. Seda juustu kasutatakse nagu parmesan-juustu. Veel üks oluline osa kreeka köögist on jogurt. Jogurtit kasutatakse nii suppides, magustoitudes kui ka kastmetes.

Kreekas on väga levinud meze’de söömine. Meze on väike taldrikutäis suupisteid, mida tellitakse lauda seltskonna peale ja jagatakse. Sel moel kehakinnitamine on mugav ka seepärast, et ei peagi endale valima menüüst välja mingit üht kindlat praadi vaid seltskonna peale saab erinevatel hõrgutistel hea maitsta lasta.

Mõned tüüpilised kreeka road:

MELITZANA SALATA baklazhaanidipp sidruni, oliiviõli ja küüslauguga.
TARAMOSALATA roosat värvi dipikaste, mis on tehtud kalamarjast, oliiviõlist, sidrunimahlast ja kartulipudrust
TZATZIKI maitsestamata jogurti kaste küüslaugu ja värske kurgi tükkidega, tavaliselt süüakse värske saiaga.
HUMUS kikerhernestest valmistatud dipikaste
DOLMADAKIA või DOLMADES riisiga või riisi ja hakklihaga täidetud viinamarjalehed
SKORDALIA kartulipüree oliiviõli, kartuli ja sidrunimahlaga
SAGANAKI praetud või grillitud juust tomativiilu või tomatikastmega, mõnikord ka lihtsalt koos sidruniga
KEFTEDES meie mõistes lihapallid, maitseainete eelistus on piirkonniti erinev
SALATA HORIATIKI tõlkes külasalat, meie mõistes kreeka salat, mida saab ise maitsestada tüüpilistes kreeka kohtades alati laualoleva oliiviõli ja veiniäädikaga.
KALAMARAKIA praetud kalmaarirõngad
YEMISTA riisi või riisi ja hakklihaga täidetud paprika või tomat
MOUSSAKA ahjuvorm kartuli, hakkliha ja baklazhaaniga üle kallatud bechamel kastmega
STIFADO hautatud vasikaliha sibulatega
GIOVETSI ahjus küpsetatud lambaliha pastaga
MAGUSTOIDUKS serveeritakse Kreekas tihti lihtsalt puuvilju ja nii mõnigi kord on tavaks, et kui seltskond on ohtralt kuskil söönud ja joonud, tuuakse puuviljad lauda nö “maja poolt”.

Mida joogiks valida?

Paljud kreeklased eelistavad söögi juurde juua OUZO’t ehk aniisiviina. Ouzo’t serveeritakse tavaliselt mitte klaasiga vaid väikses karahvinis ja sinna juurde käib reeglina ka vesi. Põhja-Kreekas nimetatakse ouzo’t tsipuro’ks. Ouzot peetakse kreeka rahvusjoogiks, kuigi ta on samamoodi laialt levinud Türgis, ainult et Türgis nimetatakse aniisiviina raki’ks. Ouzo’t valmistatakse pressitud viinamarjadest ning lisatakse maitsetaimeid ning muid marju. Maitsetaimedest tugevaimad on aniisiseemned. Kui ouzo’t (kangus u 40 kraadi) segatakse veega, muutub jook piimjaks, kuna aniisiõli ja vee segunemisel tekivad valged läbipaistmatud kristallid.

Ouzot on mitut erinevat sorti:
NISSIOTIKO – kerge magusa maitsega
SAMOS – seda nimetatakse “hea maitsega ouzo’ks”
SAMIOTIKO – tugeva aniisimaitsega
HERA – kõige kangemat sorti ouzo

Teine Kreekas levinud kangem jook on RAKI, mis on puhas viinamarjadest tehtud kange naps.
Brändisõpradel tasub kindlasti järele proovida kreeka brändi METAXA.

Muidugi on võimalik valida söögi kõrvale erinevaid kreeka VEINE, mida on sadu erinevaid sorte. Kui kogu selles valikus silme eest kirjuks läheb ja teil ei ole veini suhtes erilisi pretensioone, on alati mugav küsida majaveini – kreeka keeles krasi dopio.

Kreeka veinide ajalugu ulatub arvatavasti umbes V – IV aastatuhandesse eKr. Vanim Kreeka viinamarjakasvandus arvatakse olevat asunud Kreeta saarel. Antiik-Kreekas joodi veini nii meele rõõmustamiseks kui ka tervise turgutamiseks. Antiik-Kreekas toodeti kolme värvi veini – valget (aspro), punast (kokkino) ja musta (mavro). Veinid olid kas lihtsalt magusad või lausa meega magustatud, üliküpsenud marjadest pressitud mahlast kääritatud või lihtsalt pehme naturaalse maitsega. Tavaliselt joodi sel ajal veini veega lahjendatult.

Tänapäeval toodetakse kreekas tüüpiliselt valgeid ja punaseid veine, ent erinevaid veine ja viinamarjadest valmistatud kangemaid jooke on Kreekas tõesti arvukalt.

Üks omapärane veinisort Kreekas on RETSINA. Tavernates pakutav retsina on reeglina kohalik ja teda ei villitagi pudelisse vaid lastakse otse vaadist.

Mis on Taverna?

Taverna on tüüpiline kreeka restoran, kuigi restoran ei ole päris täpne sõna kirjeldamaks taverna õhustikku. Tavernasse kogunevad kreeka perekonnad, tegelikult tihtipeale terved suguvõsad või sõpruskonnad, et nautida rikkalikku õhtusööki. Paljudes tüüpilistes kreeka tavernates ei ole isegi menüüd, vaid kliendid saavad ise köögis käies omale sobivad road välja valida. Kreeklased ise teavad muidugi õhtust sööma minnes juba suurepäraselt, mida nad süüa soovivad ja söögi tellimisega kreeklased kokku ei hoia – lauad on tõepoolest lookas.

Taverna ei ole aga koht, kus ainult süüakse. Kohalike poolt armastatud paikades ei ole ebatavaline, et peale õhtusööki lükatakse lauad kokku, kohale tuleb bouzoukimängija ning söögist ja joogist mõnu tundnud rahvas laseb muusikal end kaasa viia ja lõpetab õhtu tantsimisega. Jah, kahju on muidugi, et ka Kreekas – sellel pikkade traditsioonidega ja kirglikul maal – on oma töö ära teinud kaasaegne meelelahutustööstus, et tavernate kõrvale on tulnud McDonalds ja bouzouki-kohtade kõrvale telekas. Aga nii esimesed kui ka teised on õnneks veel olemas ja soovitame südamest neisse puhkuse ajal sisse astuda.

Kreeka oliivid ja oliiviõli

Päikesesoojas laiuvaid oliivipuude istandusi on mainitud juba kuulsate antiikkirjanike teostes. Antiikajal peeti õlipuud pühaks, õlipuuoks oli rahu ja heaolu sümbol. Oliividel ja oliiviõlil on oma roll ka kreeka õigeusus. Oliivipuu on alati olnud kreeklaste jaoks nõnda püha, et kõikides õigeusu traditsioonilistes riitustes kasutati oliiviõli, õlipuu oksa või pärga.
Ateena Akropoli on alati kujutatatud seal kasvava õlipuuga, Kreeka mütoloogia kohaselt istutas selle võimsa puu sinna tarkusejumalanna Ateena selleks, et võita linnaelanike poolehoidu ning linnaelanikud andsid oma linnale tänutäheks selle kingituse eest tarkusejumalanna nime.

Õlipuud elavad keskmiselt 400-500 aastaseks. Mõned õlipuud võivad aga isegi kuni 2000 aasta vanused olla. Õlipuul on imearmsad tillukesed kollakasvalged õied kasvab praegu rohkem kui 800 miljonit õlipuud, neist 93% Vahemerepiirkonnas.

Oliivide ja oliiviõli tähtsust Vahemeremaade köökides on raske üle tähtsustada. Oliiviõli on see, mis hoiab siinseid inimesi noore ja tervena. Läbi aastatuhandete on Kreekas kasutatud oliiviõli nii toiduvalmistamisel, iluprotseduurides, pühade toimingute juures kui ka meditsiinis.

Kuna oliivid on maitselt natuke kibedad, siis marineeritakse neid enne pakendamist äädika ja mitmete maitseainetega. Me kõik teame, et oliive on müügil rohelisi ja musti. Rohelised oliivid korjatakse ära toorelt, mustad oliivid korjatakse ära küpselt, kui nad on lillakaspruuni värvi. Musta värvi omandavad söögiks mõeldud oliivid töötlemisel. Kui oliivid on aga nii küpsed, et juba puu otsas mustjaks tõmbuvad, siis neid enam söögiks kasutada ei saa. Nendest oliividest küll pressitakse õli, ent seda kasutatakse näiteks kosmeetikatööstuses.

Oliivisorte, mis erinevad oma suuruselt ja maitselt, on Kreekas arvukalt. Siinkohal toome ära mõned olulisemad. Kreeka oliivid. Suured lihavad oliivid, mis on kääritatud äädikases soolvees ning oliiviõlis. Mustad mammutoliivid. Suured tumelillat värvi ovaalse kujuga oliivid. Kalamata oliivid. Need on ühed kuulsamatest kreeka oliividest, mida kasvatatakse ainult ühes piirkonnas, millel nimeks Kalamata ja sealt ka oliivide nimi. Rohelised pragunenud oliivid. Suured ja vastupidavad rohelised oliivid marineeritud erinevate maitsetaimedega. Sõna ‘pragunenud’ viitab oliividesse tehtud lõikele, mis võimaldab marinaadil paremini oliivi imbuda.

Oliivide marineerimisel kasutatakse maitseainetena küüslauku, rosmariini, punase veini äädikat, tomateid, apelsini ja sidrunikoori, apriskoose, loorberilehti, peterselli ja teravat rohelist paprikat.

Oliivid – tervise varaait
Juba Hippokrates hindas oliive arstirohuna kõrgelt. Oliivides leidub mitmesuguseid bioaktiivseid aineid, mis kaitsevad organismi liigse ultraviolettvalguse eest troopikamaades, need pidurdavad ka vananemisprotsesse. Oliivides ja oliivõlis on rikkalikult küllastamata rasvhappeid, mis mõjuvad tervistavalt südamehaiguste korral, aitavad kaasa vere kolesteroolitaseme langusele, vähendavad vere hüübimisprotsesse, aitavad kaasa seedimisele ja pakuvad teatud määral kaitset ka vähi vastu. Tuleb arvestada, et toiduks kasutatavad soolatud või marineeritud oliivid sisaldavad palju keedusoola. Seetõttu ei ole soovitav süüa päevas üle 1-2 soolatud oliivi.