Päikselised sihtkohad ootavad Sind!

Iisrael

Üldinfo Iisrael’i kohta
Pealinn: Jeruusalemm

Rahvaarv: 7 282 000 (2008)

Keel: heebrea, araabia, vene ning teiste ümberasunute emakeeled, linnades kõneldakse ka inglise keelt

Religioon: põhiusk on judaism. Lisaks on veel moslemeid (16%), kristlasi (2%) ja druuse (1,6%). Muud usundid (4,4%)

Riigikord: vabariik, iseseisvus 14.05.1948

Pindala: 21 500 km2. Iisrael piirneb põhjast Liibanoni, kirdest Süüria, idast Jordaania ja edelast Egiptusega.

Pikkus: 470 km

Laius: kitsaim koht 14 km, kõige laiem 135 km

Pikim jõgi: Jordan

Kõrgeim tipp: Mount Hermon, 2841 m üle merepinna

Madalaim koht: Surnumeri, 422 m allpool merepinda

Suurimad linnad:
Jeruusalemm (730 000)
Tel Aviv (370 000)
Haifa (270 000)
Rishon Lezion (220 000)
Ashodod (195 000)
Be´er Sheva (185 000)
Petah Tikva (175 000)

Vahemaad Eilatist:
Jordaania piir: 3 km
Taba (Egiptuse piir): 8 km
Surnumeri: 200 km
Jeruusalemm: 320 km
Tel Aviv: 345 km

Vahemaad Tel Avivist:
Bat Yam: 8 km
Netanya: 30 km
Jeruusalemm: 60 km
Haifa: 85 km
Naatsaret: 100 km
Tiberias: 130 km
Eilat: 355 km

Ajavahe: Iisraelis on suurem osa aastast sama aeg, mis Eestis. Ajavahe on Iisraeliga vaid oktoobris ja mõned päevad ka märtsis. Iisrael läheb talveajale üle Eestist varem – 2011.a sügisel keeratakse Iisraelis kella 02.10 öösel kell 2. Seega kuni 30.10.2011, mil talveajale minnakse üle ka Eestis, on Iisraelis aeg 1 tunni võrra Eesti ajast taga. 2012. a kevadel minnakse Eestis suveajale üle veidi varem (25.03) kui Iisraelis (30.03).

Pass ja viisa
Eesti kodanikud ning Punase vene passi omanikud (elamis- ja tööluba Eestis) võivad Iisraelis viibida ilma viisata kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Pass peab olema kehtiv vähemalt 6 kuud pärast saabumispäeva. Riiki saabujale lüüakse passi sissesõidutempel. Kui on plaanis sama passiga hiljem külastada mõnda Araabia riiki (v.a. Egiptus või Jordaania), siis võib Iisraeli saabudes paluda, et sissesõidutemplit passi ei löödaks. Viimastel aastatel on üldiselt tavaks piiril siiski tempel passi lüüa ja vaidlustesse sel teemal laskuda ei maksa. Pealegi võib sissesõidutempli puudumine tekitada raskusi Iisraelis ringiliikumisel, eelkõige juhul, kui on plaanis külastada Palestiina alasid ja läbida selleks mõni Iisraeli kontrollpunkt.

Eesti välismaalase halli passiga reisijad peavad Iisraeli sõitmiseks vormistama viisa, mida saab teha reisibüroo kaudu ilma ise Helsingi Iisraeli saatkonda kohale minemata.

Viisa vomistamise kestus: u 2 nädalat

Kliima: kuiv kõrbeline kliima

Rannad:
Eilatis on kaks heatasemelist randa: linna põhjaosas keskuse lähedal paiknev North Beach ning looduskaitse all olev Coral Beach, mis asub keskusest 6 km lõunas. Mõlemas rannas on olemas kõik vajalikud rannateenused – dušid, wc-d, kohvikud, restoranid. Riietuskabiine ei ole. Rannatooli rent koos varjuga maksab u 10-12 NIS päev. Võimalik tegeleda erinevate veespordialadega. Coral Beachil on ka eraldi tasuline aiaga piiratud rannaosa, sisepääs u 25 NIS. Lamamistooli rent maksab u 5 NIS, lisatasu eest saab laenutada ka snorkeldamisvarustust.
North Beachil läheb merevesi aeglaselt sügavaks, Coral Beachil järsemalt. Vette minnes soovitatakse Coral Beachil kasutada ujumissusse või- lestasid, sest osa koralle paikneb üsna veepiiri lähedal.

Raha ja krediitkaardid:
Iisraeli uus seekel (ILS, kohapeal kasutuatakse lühendit NIS). 1 ILS= u 2,79 EEK, 1 EEK= u 0,35 ILS, 1 EUR= u 5,6 ILS (mai 2009). Enamlevinud krediitkaartidega (VISA, MasterCard, American Express, Diners) ning enamasti ka Visa Electroni ja Maestroga saab maksta ja sularaha välja võtta.

Vaatamisväärsused Eilatis

Kings City

2005. a suvel avatud piibliteemaline park Eilatis, mis on ehitatud kuningapalee stiilis ning hõlmab 3700 m2. Palee jaguneb neljaks temaatiliseks osaks – kinosaal, kus näidatakse Egiptuse vaaraode ajastust rääkivat 4-D filmi; kuningas Saalomonile pühendatud tarkuse ja illusioonide koobas (labürindid, optilised silmamoondused jpm); piiblikoobas (põnev reis maa-alustesse kuningas Saalomoni kaevandustesse, mille seinaorvades võib imetleda pilte kuulsatest piiblistseenidest) ning kuningas Saalomoni kosed (kütkestav paadisõit läbi seitsme koopa, milledest igaüks kujutab üht Saalomoni eluetappi. Sõit lõppeb Saalomoni järve ääres). Lisaks on siin veel 20 m kõrgused ja 50 m pikkused läbipaistvad torud liulaskmiseks (lastele alates pikkusest 110 m). Pilet täiskasvanuile 118 NIS, lastele (4-13 a) ning pensionäridele 95 NIS. Vt: www.kingscity.co.il.

Delfiiniriff

Dolphin Reef on väike ja Eilati varjulisim rannaala keskusest u 4 km kaugusel. Delfiinide vaatlemiseks on mere ääres spetsiaalsed vaiadele ehitatud platvormid. Võimalik lõõgastuda kolmes kesk troopilist aeda paiknevas soojendusega basseinis- üks mageda, teine mereveega ning kolmanda basseini ülisoolane vesi võimaldab lausa liikumatult veepinnal hõljuda(lisatasu). Snorkeldamine ja sukeldumine koos delfiinidega ettetellimisel lisatasu eest. NB! Delfiinidega sukeldumise ja snorkeldamise ettetellimine käib personaalselt krediitkaardi garantii kaudu läbi www.dolphinreef.co.il kodulehe! Delfiinidega snorkeldamine maksab 280 NIS, sukeldumine 320 NIS. Antud teenust ei saa ette tellida läbi meie esindaja kohapeal. Rannas on ka restoran, suveniirikauplus ja sukeldumiskeskus. Pilet 64 NIS, lastele (5-15 a) 44 NIS. Vt: www.dolphinreef.co.il.

Veealune observatoorium

Underwater Observatory Marin Park paikneb keskusest 8 km kaugusel ning pakub võimalust tutvuda Punase mere unikaalse veealuse maailmaga. Pargis on 2 veealust observatooriumi (u 6 m sügavusel merepinnast), korallrifi ja värviliste kaladega gigantne akvaarium (sisaldab 360 000 l merevett), hai-, rai- ja kilpkonnabasseinid. Kindlatel kellaaegadel on võimalik näha haide jt kalade toitmist. Pilet 99 NIS, lapsed (3-16) 89 NIS. Hinnas okenaariumis näidatav film veealusest maailmast, 20-minutiline sõit klaaspõhjaga paadis 35 NIS, lapsed 29 NIS. www.coralworld.com/eilat/eng/.

Timna looduskaitseala

25 km Eilatist põhjas paikneval imeilusal kõrbemaastikul paiknevad maailma vanimad vasekaevandused, mis pärinevad ajast 6000 a tagasi. Timna järve ääres on tegevust nii suurtele kui väikestele. Saab sõita kaamliga või järvel pedaalipaadiga. Lastele on mänguala. Pilet 69 NIS, lapsed 59 NIS. Vt: www.timna-park.co.il.

Hai Bar loomakaitseala

paikneb u 40 km Eilatist põhjas, Yotvata kibutsi lähedal. Tänu piirkonnas enimlevinud puule akaatsiale, on kaitseala aastaringselt roheline ning akaatsiapuu lehed, õied ja viljad on siinsetele loomadele oluliseks toiduallikaks. Kaitsealal saab liigelda rendiautoga ning selles osas, kus loomad-linnud on puurides ka jalgsi. Siin elutseb mitmeid haruldaseks muutunud loomaliike: onager (pruun Aasia metseesel), Aafrika metseesel, Araabia ehk valge orüks (taimetoiduline antiloop) ning kaks praktiliselt väljasurnud liiki, mida tänapäeval vabas looduses enam ei esine – mõõksarv-orüks (antiloop) ja addaks (veislane). Hulgaliselt on kaitsealal jaanalinde. Kiskjate sektsioonis on 3 sugukonna esindajad: koerlased, kaslased ja hüäänid. Hai Baris on ka sisalikke, kõrbemadusid, närilisi, röövlinde jpt loomi-linde. Kaitsealal on ka kõrbeloomade kasvatus- ja uurimiskeskus. Pilet 39 NIS, lapsed 23 NIS. http://redseadesert.com/html/060haibar.html.

Jeruusalemm

800 meetrit merepinnast kõrgemal asuv Jeruusalemm on oma suursugususes ja külluses tohutu hulga palverändurite sihteesmärk. Selle iidse linna müüride vahele on võimalik siseneda mitmete väravate kaudu.

Jeruusalemm on koht, kus õhk on religioossusest paks. Linnatänavatel tunnetab seda eeskätt läbi inimeste, kes hoolimata rahvaste, religioonide, riikide, organisatsioonide jms. vastuoludest siiski rahumeelselt üksteise kõrval toimetavad. Kitsail tänavail oleks justkui erinevate kostüümidraamade tegelased: oimulokkide ja kipadega ortodokssed juudid, maksimaalselt kinni kaetud araabia naised, turbanites ja halattides beduiinid, frantsiskaani ja lugematute muude ordude mungad-nunnad.

Usklikule inimesele räägivad iseenda eest märksõnad – Nutumüür, Kaljutoomkirik, Õlimägi, Siioni mägi jne… Tavalisele rändajale pakub ehk põnevust tänavapilt ning sellest õhkuv omapära – juudid oma mustade kõvakübaratega… mehed pikkades kuubedes reede õhtul koos perega kiirustamas sünagoogi… relvastatud noored ajateenijad – nii poisid kui tüdrukud, omapärased maitsearoomid, mis kauaks meeltesse kummitama jäävad… või siis see meeletu liiklus – autodevool tänavatel, signaalid, hõiked, vaheletrügimised, lõputud intervallid valgusfoorides…

Igal pool kohtab vormis ja relvis sõdureid. Kuid ärge relvastatud inimesi pildistada proovige: terrorismihirmus Iisrael on selle keelanud.

Jeruusalemma vanalinn paikneb vaid ühel ruutkilomeetril, kuid et seal põhjalikult seigelda, selleks kulub mitu päeva.
Linnast põhjaliku ülevaate saamiseks soovitatakse võtta giid, kuna siis on eksimisoht minimaalne. Nimelt on vanalinnas kvartaleid, kuhu võõras siseneda ei tohi. Probleeme võib tekkida ka paljaste õlgade ja lõhikuga seelikus ning meestel katmata peaga.

Nutumüür on kindlasti üks selline koht, kuhu igaüks ihkab minna, et oma kirjake sooviga seinaprakku pista. Siinkohal soovituseks – kirjutage soov enne valmis. Müüri ääres on tavaliselt palju rahvast ning teil võib kuluda palju aega enne kui ulatate käe müürini sirutama. Müür on jagatud meeste ja naiste alaks, vasakuks ja paremaks pooleks.

Templimäge peavad pühaks nii juudid kui moslemid. Just seal pandi proovile juutide esiisa Aabram ja 3000 aastat tagasi ehitas kuningas Saalomon sinna esimese Jahve templi. Islami legendide kohaselt tõusis prohvet Muhamed just sealt koos ingliga taevasse jumala juurde.

Templimäe arhitektuurne dominant on kahtlemata Mäetempel. See suursugune pühamu on üks arhitektuuriajaloo pärleid. Templimäe lõunaküljel asub aga maailmakuulus El-Aqsa mošee.

Enne Nutumüürile minemist tuleb läbida range turvakontroll: külastajate kotid uuritakse läbi ning jälgitakse, et riietus oleks sünnis. Avar dekoltee, pluusi alt piiluv naba ning põlvi paljastavad püksid või seelik jätavad uudistaja värava taha. Samuti ei tohi külastajal kaasas olla ristiusu sümboleid.

Vaade Õlimäelt alla vanalinnale on hingematvalt kaunis. Viibimine selles ajaloo ja religiooniga tihedalt läbipõimunud linnas tekitab erilise tunde. Õlimäe alumistel nõlvadel laiub Ketsemani aed (get shemen tähendab heebrea keeles õlipressi) ja selle kahtlemata huvitavaim objekt on Kõigi Rahvaste kirik, mille altarimaal kujutab Ketsemani aias palvetavat Jeesust.

Damaskuse väravatest sisse astujale avaneb suur lärmakas ja kõike sisaldav araabia turg. Sealsamas turulettide vahel on ka peatuspaigad, mis märgivad Via Dolorosat.

Via Dolorosa on kitsas vanalinna tänav, mida mööda pidi Jeesus oma risti kandes hukkamispaigale minema. Kogu see ala on täis palverändureid. Nende pühendumist nähes tekib tunne, et sa saad osa millestki väga erilisest, millest igaühele pole antud osa saada. Via Dolorosa lõpeb kristlaste olulisima pühakoja Püha Haua kiriku juures.

Sada Väravat on õigeusklike juutide linnaosa Jeruusalemmas. Esimesel hetkel võib tunduda, et olete sattunud ajarännakus tagasi 1930. aastate Hollywoodi stuudiosse.

Mitte kusagil Iisraelis, eriti aga Jeruusalemmas ei tasu hakata vestlema usust ja poliitikast. Isegi omavahelises kõnepruugis ei maksa turistidel kõvasti lausuda sõna «araablane», sest selle peale võib mõni mööda kõndiv juudipapi sajatama hakata.

Tänapäeval näeb Iisraelis katustel mitte viiuldajaid, vaid juute endid. Peaaegu kõik judaismi ja kristluse pühapaigad, eriti Jeruusalemmas, on araablaste valduses. Kui vahel õnnestub juutidel osta araabia kvartalis korter, ei tähenda see veel, et neil on võimalik seal elada. Nii võib Jeruusalemmas näha pilti, kus lapsed ruttavad kooli ja vanemad tööle katustele rajatud teid mööda. Sealsamas katusel asub Iisraeli kontrollpost relvastatud sõduri näol, kes turvab seda omapärast liiklemist.

Surnumeri

Surnumeri asub üle 400 meetri allpool merepinda ja on maailma kõige madalam koht.

Surnumeri polegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv, milles on terve Mendelejevi tabel sees. See järv on 72 km pikkune ja 14 km laiune. Ehkki jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, aurustab Jordani oru tugev kuumus selle vee kiiresti. Alles jäävad mineraalid ja soolad, mis muudavad ta üheks maailma soolasemaks järveks. Sealne vesi on ligi kümme korda soolasem kui näiteks Vahemeres ning mõistagi puudub seal igasugune fauna ja floora.

Surnumeri on soolane, kuna tal ei ole äravoolujõge. Ta vaid võtab vastu vett, mis lendub kõrbekliimas. Sellepärast ongi öeldud, et Surnumeri on surnud, kuna see vaid saab, aga iialgi ei anna. See võib olla rikkusi täis, aga selles ei ole elu.

Looduslikult on see paik väga kaunis. On palmid, kõrb, mäed ja meri nende vahel… päike on nii erk, et tekib udulaadne virvendus.

Muistsed inimesed kutsusid Surnumerd Soolamereks. Rooma ajal kasutati selle kohta ladinakeelset nime Lacus Asphaltitis (Asfaltjärv), kuna järvepõhjast tõusis esile suuri naftarikkaid asfaldi- ja bituumenikamakaid. Neid koguti kütteaineks ja eksporditi naabermaadesse. Surnumere orgu, mida nimetatakse ka Siddimi oruks, tunti juba Aabrahami ajal kütteaineallikana ja seda mainitakse 1. Moosese raamatus: “Aga Siddimi org oli täis maapigiauke. ”

Soolasisaldus järves on u 31%. Meri on sügav, soolad muudavad vee tihedaks ja tuulepuhangu korral lainetab see nagu õli.
Kuigi kõrge soolasus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab märjaks saades valutama. Järve lõunaosas asuvad kuumaveeallikad ja raviva toimega rammusa musta muda tiigid.

Ülisoolases vees ei ela ükski kala, kuid seal elab mitmeid soolalembeseid baktereid. Surnumere kaldad on omapärased. Kohati on vesi ära aurustunud ja järele on jäänud suured soolakoorikuga kaetud lõhestunud maa-alad, mille tagant kerkivad sakilised kuivad pruunid mäed oma tolmuste tippudega. Kaugemal põhjas muutuvad kuivad mäed punasemaks, võttes pealelõunases päikeses ka lillakaspunaseid toone. Järve lõunatipus on aga näha seismas soolasambaid.

Surnumeri on imeliku atmosfääriga koht: seal on vaikne, linnulaulu kuuleb vähe või üldse mitte. Pidev aurustumine mähib järve salapärasesse uttu. Kontsentreeritud mineraalide ja aurustumise tõttu lõhnab Surnumeri tugevalt väävli järele. Temperatuur tõuseb sageli üle 40º .

Kui plaanite sõita mere äärde ning ka vette minna, siis tuleks kindlasti kaasa võtta rannakingad. paljajalu ei tohi seal liikuda, sest päike on maa nii kuumaks kütnud, et taldadel on kõrvetavalt kuum ja jalad võivad käies katki minna.

AVISTA TRAVEL - SINU REISIBÜROO