Horvaatia

Horvaatia on osa kunagisest Jugoslaaviast – tänapäeval riik Aadria mere kaldal, mis saavutas iseseisvuse 1991.a.
Horvaatia jaguneb kolmeks regiooniks – tasandikuline – (nizinska Hrvatska), rannikuala – (primorska) ja mägede piirkond – (gorska ).

Horvaatia naabriteks on Sloveenia, Ungari, Bosnia&Herzegoviina, Serbia ja Montenegro

Rahvaarv: u. 4,5 milj.

Pindala: 56 542 km2

Kõrgeim mäetipp: Dinara 1830m

Pealinn: Zagreb (u 800 000 elanikku)

Riigikord: parlamentaarne demokraatia

Religioon: 89% rooma-katoliku

Keel: horvaadi, räägitakse ka serbia, inglise, saksa, itaalia keelt

Valuuta: Horvaatia KUNA (HRK)

Vahemaad
Trieste lennujaam – Umag: 92 km
Trieste lennujaam – Poreč: 121 km
Ljubljana – Umag: 120 km
Veneetsia – Umag: 220 km

Kliima
Istra poolsaarel valitseb geograafilisest asukohast tingituna eriline vahemereline kliima. Põhjast kaitsevad karmide kliimamuutuste eest Alpid. Suvekuudel puhub siin pehme tuul maestral ning seetõttu ei ole kunagi liiga palav. Mõnusat kliimat oskavad hinnata ka naaberriikide elanikud, kes siia kesksuvise kuumuse eest varju poevad. Suvel on päevane temperatuur mõnusalt soe ning õhtud ei ole hirmus palavad. Lühikesi kuumaperioode esineb vaid haruharva. Vaatamata sellele, et päevane temperatuur on jahedam kui mõnes teises naaberriigis, on Aadria mere vesi pidevalt soe. Kõige külmem on merevee temperatuur märtsis, u 10 kraadi. Õhuniiskus on eriti rannikualadel küllalt kõrge.

Rannad
Istra poolsaare rannad varieeruvad kiviklibustest kaljusteni. Kuivõrd rannajoon on hästi sopiline, siis leiab soovija endale rannas hõlpsasti päris privaatse kohakese. Fakti, et Istras liivarannad praktiliselt puuduvad, kompenseerib kristallselge merevesi. Tänu vee selgusele on siin ka ülihead sukeldumisvõimalused.

Horvaatia on osa kunagisest Jugoslaaviast – tänapäeval riik Aadria mere kaldal, mis saavutas iseseisvuse 1991.a.
Horvaatia jaguneb kolmeks regiooniks – tasandikuline – (nizinska Hrvatska), rannikuala – (primorska) ja mägede piirkond – (gorska ).

Horvaatia naabriteks on Sloveenia, Ungari, Bosnia&Herzegoviina, Serbia ja Montenegro

Rahvaarv: u. 4,5 milj.

Pindala: 56 542 km2

Kõrgeim mäetipp: Dinara 1830m

Pealinn: Zagreb (u 800 000 elanikku)

Riigikord: parlamentaarne demokraatia

Religioon: 89% rooma-katoliku

Keel: horvaadi, räägitakse ka serbia, inglise, saksa, itaalia keelt

Valuuta: Horvaatia KUNA (HRK)

Vahemaad

Trieste lennujaam – Umag: 92 km

Trieste lennujaam – Poreč: 121 km

Ljubljana – Umag: 120 km

Veneetsia – Umag: 220 km

Kliima
Istra poolsaarel valitseb geograafilisest asukohast tingituna eriline vahemereline kliima. Põhjast kaitsevad karmide kliimamuutuste eest Alpid. Suvekuudel puhub siin pehme tuul maestral ning seetõttu ei ole kunagi liiga palav. Mõnusat kliimat oskavad hinnata ka naaberriikide elanikud, kes siia kesksuvise kuumuse eest varju poevad. Suvel on päevane temperatuur mõnusalt soe ning õhtud ei ole hirmus palavad. Lühikesi kuumaperioode esineb vaid haruharva. Vaatamata sellele, et päevane temperatuur on jahedam kui mõnes teises naaberriigis, on Aadria mere vesi pidevalt soe. Kõige külmem on merevee temperatuur märtsis, u 10 kraadi. Õhuniiskus on eriti rannikualadel küllalt kõrge.

juuni juuli august
Max/min õhutemperatuur 25/17 28/19 28/19
Keskm. merevee temperatuur 20 23 24
Rannad
Istra poolsaare rannad varieeruvad kiviklibustest kaljusteni. Kuivõrd rannajoon on hästi sopiline, siis leiab soovija endale rannas hõlpsasti päris privaatse kohakese. Fakti, et Istras liivarannad praktiliselt puuduvad, kompenseerib kristallselge merevesi. Tänu vee selgusele on siin ka ülihead sukeldumisvõimalused.
Horvaatia

Miks minna?

• Istra poolsaar on üks väheseid oma traditsioonilise eheduse säilitanud piirkondadest Euroopas, so tõeline roheline paradiis kesk urbaniseerunud ja kiirustavat maailma. Südamekujulise poolsaare loodusrikkuste värvipaletis domineerivad valged, hallid ja punased toonid. Põhjaosa lainjat rannajoont palistavad valged lubjakivikaljud, keskel laiub hallikat tooni veerohke tasandik, edelas lõõmavad punase pinnasega orud. Salvei-lõhnaline idarannik, põhjas varjulised tamme- ja pöögisalud, lõunas ja läänes aromaatsed männimetsad, igihaljad makjapuhmad, tuhandeaastased oliivipuud ning viinamarjaväljad.
• Maalilised ranna- ja mägikülad, Vahemere-hõngulised ning elust pulbitsevad rannikulinnad, sisemaa rahu ja vaikuse rüpes, kesk rohelust ja kristallpuhast õhku peituvad maalilised keskaegsed kindluslinnad Motovun, Buzet ja Labin.
• Poolsaare põhjaosas laiuv Dinaric mäemassiiv eraldab Istrat ülejäänud mandri-Horvaatiast ja siit üle lahe asub juba Itaalia. Istra on ajalooliselt kuulunud ka Veneetsia linnriigi koosseisu. Itaalia nö kohalolekut tunneb piirkonnas ka tänapäeval kõikides sfäärides – itaalia keel on tihti kohalikele teiseks suhtluskeeleks, paljudel on itaalia pass ning Istra kõikide linnade nimetustel on ka itaaliakeelne vaste ning tänavanimedki rööpselt nii horvaatia kui itaalia keeles.
• Lisaks Itaaliale on Istria üle elanud Bütsantsi, Rooma, Austria-Ungari ja Jugoslaavia valitsejad ja seetõttu hõlmab endas rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit. Arheoloogilisi vaatamisväärsusi leidub erinevatest ajastutest – võluvaimad neist on Pula suurejooneline Rooma amfiteater, Poreči keskaegse linna romantika ning UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud Püha Euphrasiuse basiilika.
• Istra administratiivkeskuseks on sisemaal asuv Pazin, seevastu rannikulinn Pula oma vilka sadamapiirkonna ja rooma-aegse amfiteatri varemetega on vaieldamatult poolsaare majandus- ja kultuurielu keskuseks. Tõeliseks magnetiks on idülliline kaluriküla Rovinj, kunagise antiiklinna kohale rajatud Poreč ja Istra spordikeskuse tiitlit kandev Umag.
• Istra poolsaarel on 537 km ulatuses valgeid kiviklibuseid randu – üle 40 ranna on puhtuse märgiks pärjatud sinise lipukesega.
• Sind ootavad maitsvad söögid ja jumalikud veinid. Poolsaare põhjaosa maapõues peituvad hinnalised trüflid.

Lennuk maandub Trieste lennujaamas (Itaalias) , kust transfeer Istra poolsaare (Horvaatia) kuurortidesse kestab umbes 1,30 – 2 tundi. Istra on Aadria mere suurim poolsaar (3600km2). Itaalia linnast Triestest pisut lõuna pool, millest enamik kuulub Horvaatiale.

Kuurortpiirkondadeks on Poreč ning Umag.

Horvaatia on aasta-aastalt populaarsust aina juurde kogunud, sest:

• päikesenautleja leiab siin kirka ja puhta veega rannad
• matkasõpra ootavad vapustavad loodusrajad
• kultuurihuviline saab nautida erinevaid põnevaid ajaloolisi vaatamisväärsusi – neist koguni 14 on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Rannad
Istra poolsaare rannad varieeruvad kiviklibustest kaljusteni. Kuivõrd rannajoon on hästi sopiline, siis leiab soovija endale rannas hõlpsasti päris privaatse kohakese. Fakti, et Istras liivarannad praktiliselt puuduvad, kompenseerib kristallselge merevesi. Tänu vee selgusele on siin ka ülihead sukeldumisvõimalused.

Horvaatia viisainfo

Eesti passiga kodanikud ning samuti Eesti elamis- ja tööloaga Vene passi või välismaalase halli passiga reisijad võivad Horvaatias viibida viisavabalt 90 päeva.

Kuivõrd lennuk maandub Trieste lennujaamas (Itaalias), siis ületatakse Horvaatia piir turismibussiga. Istra poolsaart külastab pidevalt turiste erinevatest EL riikidest, seega on piiriületus tavapärane ja lihtne protseduur.

Vaatamata sellele, et Horvaatia ei ole veel EL liige, saavad kõik Eesti passiga reisijad piiri ületada lisaks passile ka ID kaardiga.
Eesti elamis- ja tööloaga Vene passi või halli välismaalase passiga reisijad peavad piirikontrollis esitama nii passi, mis on kehtiv vähemalt 3 kuud pärast reisi ning elamis- ja tööloa Eestis või ID-kaardi, mis kehtib vähemalt 3 kuud pärast reisi

Riiki sisenemisel on lisaks reisidokumentidele vajalikud järgmised dokumendid:

• edasi-tagasi lennupiletid
• hotellibroneering
• reisikindlustus kogu reisi perioodiks
• piisavate rahaliste vahendite olemasolu (krediitkaart või sularaha) summas 100 eur/päevas inimese kohta.

NB! Juhul kui Eesti elamis- ja tööloaga ning Vene passiga reisija ostab vaid lennupileti, siis peab tal olema erakutse Horvaatiast. Kui Vene passiga reisijal ei ole ei reisikorraldaja kaudu vormistatud hotellibroneeringut ega kutset, tuleb Helsingi saatkonnas vormistada Horvaatia viisa.

Hea teada

Joogivesi
Kraanivee joomine ei ole keelatud, kuid soovitatakse kasutada pudelivett

Turvalisus
Käesolevaks ajaks on 1990tel aset leidnud Serbia-Horvaatia sõda saanud kurvaks ajaloofaktiks, kuid siiski peab siin ringi reisides olema delikaatne ja vältima sõja teemal kõnelemast või ka liiga ägedalt oma arvamust avaldamast – mälestused juhtunust on kohalike jaoks liiga valusad. Tänapäeval on Horvaatia turvaline nii rendiautoga seiklejatele, matkajatele kui ka kuurortpiirkondades rannamõnude nautijaile. Kuid nagu tavapärased turvameetmed seda ette näevad, ärge jätke isiklikke esemeid järelvalveta ning hotellitoas rentige oma asjade hoidmiseks seif. Omal käel maad avastama minnes järgige siiski ametlikult kaardistatud matkaradasid ja maanteid. Kohalikud elanikud on reeglina väga sõbralikud ja abivalmid, pildistamiseks ja filmimiseks on siiski viisakas luba küsida. Üldine hädaabinumber on 112.
NB! Politseinikke ja sõjaväelasi, k.a militaarobjekte ei ole lubatud pildistada ja filmida, samuti soovitatakse hoiduda rannikukuurortides asuvate striptiisiklubide külastamisest, teile esitatav arve võib olla ehmatavalt suur ja selle tasumata jätmine on praktiliselt võimatu.

Helistamine
Helistada on võimalik telefonikaartidega, mida saab osta kioskitest ja kauplustest. U 3,40 € maksva kaardiga saab Eestiga rääkida u 15 min vältel.

Mobiiltelefoniga helistamine – kohalikud operaatorid on T-Mobile, VIP ja Tele2, kõneminut Eestisse maksab u 1,3 €, vastuvõetava kõneminuti maksumus 0,4 € ja sms-i saatmine 0,3 €. Soovi korral saab osta ka Tele2 ettemakstud SIM-kaarte, hinnaga alates 3,40 €. Horvaatia suunakood on +385. Erinevatesse piirkondadesse helistamisel on eri suunakoodid, nt Zagreb 01, Istra 052.

Internet
Suuremad netioperaatorid on METRONET ja ISKON. Horvaatias on nii internetikohvikuid kui ka wifi leviala.

Elekter
220V

Raha ja krediitkaardid
Horvaatia rahaühik on KUNA e HRK. 1 euro eest saab u 7,36 kunat (märts, 2011). Rahavahetuspunktid on olemas nii lennujaamas, postkontorites kui pankades ( nt Istarska Banka ) Pangaautomaate ( bankomat ) on piisavalt. Kasutusel on rahvusvaheliselt tuntud pangakaardid ( Visa, Mastercard, American Express ),

SISSEOSTUD

Horvaatias pööratakse suurt tähelepanu naturaalsetele toodetele, väga populaarne on looduskosmeetika, tuntuimad kaubamärgid on ULOLA, S´Atea, Brac fini sapuni – saadaval on seebid, kreemid, õlid, šampoonid jt kosmeetika- ning hügieenitooted, mis valmistatud eranditult looduslikest komponentidest – näiteks ürdid, oliivi- ja mandliõli, kitsepiim.

Horvaatia oliiviõli on väga hea kvaliteediga ja paljude spetsialistide arvates lausa parim Euroopas, jättes nö suured tegijad nagu Hispaania ja Itaalia kaugele selja taha. Sisseoste tehes tasuks aga kindlasti õlipudelit lähemalt uurida, kuna kohalikku õli ei ole igal pool saada ja pakutakse hoopiski odavalt sisse toodud kreeka oliiviõli.

Croaterra – tüüpiline, taaskord naturaalsetest ainetest valmistatud kook, mis pakitakse kaunilt spetsiaalsesse karbikesse ja sobib ideaalselt kingituseks kaasa viia.

Paljud turistid on enese jaoks avastanud Horvaatia disainerirõivad, mis on originaalsed, maitsekad ja kannavad endas ka rahvuslikke traditsioone. Näitena võiks tuua etnobutiigi MARA – rõivad teeb omapäraseks glagoolitsa (vana-slaavi kiri) kasutamine. Värskust ja nooruslikkust võite lisada oma garderoobi ka I-gle, NEBO ja NIT väikeste moemajade toodangut ostes.

Üldist hinnataset peetakse u10% võrra Euroopa keskmisest odavamaks , aga turismipiirkondades on hinnad loomulikult kallimad.

NB! Croatia tax free shopping siltidega kauplustes sooritatud ostude eest, juhul kui ostusumma on üle 740 HRK, saate vormistada spetsiaalse käibemaksu ( VAT ) tagastuse sertifikaadi. Olenevalt kauplusest, võidakse käibemaks teile tagastada kohapeal või tasutakse teie pangaarvele.

Vaatamisväärsused

NOVIGRAD

Sümpaatne arhailine linnake Umagi ja Poreči vahel, väidetavalt parima kalarestoraniga (Damir i Ornella ) tervel poolsaarel. Proovige kindlasti toorest kalast valmistatud hõrgutisi!

SAVUDRIJA

Istra kõige läänepoolseim punkt, kus paikneb 1818.a. ehitatud majakas, mida tänapäeval ka välja renditakse

VRSAR

Armas väike kalurilinn Rovinji ja Poreči vahel, pisut rahulikum kui tema kuulsad naaberlinnad. Vrsarist leiab mäekülgedele ehitatud keskaegsed hooned ning kindlasti tasub külastada siinset põnevat skulptuuriparki.

BEREDINE koobas

Põnev looduslik koobas Poreči lähedal, kust leiab muljetavaldavad stalagmiidid ja stalaktiidid

BALE

Arhailine kivilinn, mis on justkui Istra hoolikalt peidetud pärl. Siin armastavad koguneda vabameelsed kunstiinimesed.
Kamene Price“ restoranis korraldatakse mõnusaid džässkontserte ja pakutakse maitsvaid suupisteid ning nö parandatakse spontaanse musitseerimisega maailma.